Tagasi

Maanteeameti nõuniku kohusetäitja Villu Vane kinnitusel on õnnetuste arv jalgratturitega kasvanud, kuid selle seotus uue liiklusseadusega ei ole kindel.

"Fakt on see, et sellel aastal eriti viimasel ajal on õnnetuste arv kasvanud ja kasvanud on see suurlinnades. Mis nende õnnetuste põhjused on, seda analüüsime ja ülevaadet täpselt ei ole," ütles Vane intervjuus BNS-ile. Jalgratturid sõitsid Vane sõnul ülekäirgurajale ka varem, kui seda üldse teha ei tohtinud.

"Mõnes mõttes on see inimlik, et inimene jätab meelde või tema teadvusesse jääb paremini pidama temale kasulik info. Kui selle kasuliku juures on midagi pidurdavat või midagi, mis mingid raamid seab, siis see tihtipeale ei ole nii hästi meeles," nentis Vane. "Kindlasti on mingi osa jalgratturitest, kes on endale teadvustanud, et nad võivad sõita, aga on jätnud välja mälust selle, et neil ei ole eesõigust ja et nad peavad seda tegema jalakäija kiirusega," lisas ta.

Tänavu 1. juulist jõustunud liiklusseadus täpsustas oluliselt nõudeid jalgratturitele. Nii peavad näiteks alla 16-aastased lapsed teel jalgrattaga ja pisimopeediga sõites kandma kiivrit ja seda nii juht kui kaassõitja.

Sõiduteega ristumise kohale mööda jalgrattateed lähenev jalgrattur või pisimopeedijuht peavad vähendama kiirust ja ületama sõidutee jalakäija kiirusega ehk 3-7 km/h. Ülekäigurajal võib sõiduteed ületada jalgrattaga sõites, kuid reguleerimata ülekäigurajal ei ole jalgratturil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur ületab sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.

Jalgrattal ja pisimopeedil peab pimedas või halva nähtavusega põlema uue seaduse kohaselt ees valge ja taga punane tuli.