Tänu kriminaalpolitsei kõrgendatud huvile elukutseliste autovaraste vastu on autovarguste arv Eestis järsult kahanenud, kirjutab Postimees.
Mulluses varguste edetabelis automarkide arvestuses 42 sõidukiga teise koha hõivanud Ford poleks 2010. aastal selle näitajaga esiviisikussegi mahtunud. Kokku varastati mullu 27 Fordi vähem kui tunamullu, varastatud Hondade arv kahanes 22 ja BMW-de oma 19 võrra, Mercedeseid varastati 17 ja Audisid 16 võrra vähem.
Pärast seda, kui Eesti profivargad paar aastat tagasi mõistsid, et iga tõsisem vargustelaine toob kaasa uurijate kõrgendatud tähelepanu, keskendutakse pigem muule kriminaalsele tegevusele.
„Autogrupp hoiab kätt kogu aeg pulsil,“ kinnitab autovarguste suurima piirkonna, Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht Toomas Jervson. „Igale vähegi tõsisemale vargusele järgneb kohe reageering politseipoolse survega.“
möödunud aastatel tuli mitu korda aastas ette kallimate autode varguste laine. Järsku kaduma hakanud automarkide puhul võis selgelt aimata, et Eestis täidetakse kindlate autode tellimust. Pärast seda, kui kriminaalpolitsei pidas poolteist aastat tagasi kinni terve jõugu Eestis Hondasid jahtinud Leedu kriminaale, valitseb siin vaikus ka leedukate poolelt.
Üldises statistikas tõusevad esile autod, mis ärandatakse selleks, et need hiljem vanarauana maha müüa. Selle poolest hakkab Põhja-Eestilt esikohta üle võtma Ida-Virumaa, kus seesugused juhtumid on silmanähtavalt sagenenud.
Vanametalli saamiseks sooritatakse autovargusi teinekord väga lihtsa skeemi järgi. Enne kui varas teda huvitava romu mõne korterelamu ees treilerile ajab, jätab ta selle kojamehe vahele sedeli oma telefoninumbriga, kus avaldab soovi auto ära osta.
Kui sellele numbrile kõnet ei järgne, on see otsekui signaal, et omanik oma romust ei huvitu ja sellega toimuvat ei jälgi. Nii ongi üsna turvaline auto lihtsalt päise päeva ajal ära viia ja hiljem vanametalliks lõigata, kirjutab Postimees.