Tagasi

Tänavu üheksa kuuga on kohus liiklusrikkujatele määranud juba 433 aresti, mida on üle saja juhtumi enam kui möödunud aastal sama ajaga, kirjutab Postimees. 30. septembriks oli kohus määranud 433 aresti, kusjuures nende keskmiseks pikkuseks on olnud 12 päeva. 

Möödunud aastal määrati sama ajaga 291 aresti ja ühe aresti pikkus oli keskmiselt kümme päeva. Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna juhi Tarmo Miilitsa kinnitusel on arestide arvu suurenemise taga lihtne põhjus. „Arestide osas võtsime eelmise aasta keskpaigas seisukoha, et taotleme teiste liiklejate elu ohtu pannud liiklejatele mõjutusvahendina aresti, eriti kui tegemist on korduva rikkumisega ning inimene vahepeal oma käitumist parandanud ei ole,“ selgitas ta. 

Politseijuhi sõnul ei saa inimene valida, kas maksab trahvi või on nõus arestiga. Samas ei saa aresti määrata ka politsei – nemad saavad liiklusrikkujale aresti taotleda, kuid määramine on kohtu pädevus. Kuidas arest inimese käitumist muudab, sõltub Miilitsa hinnangul eelkõige inimesest, sest mis mõjub ühele, ei pruugi teisele mingit mõju avaldada. Tema sõnul on inimesi, kelle puhul piisab käitumise muutmiseks ainult ohu selgitamisest. 

Miilits toonitas samas, et kui trahv mõjutab eelkõige inimese rahakotti, siis aresti puhul katkeb inimese igapäevane elurütm – tööl käimine, perekondlik igapäevaelu, harjumuslik meelelahutus või vaba aja veetmine. Kõige enam areste määrati liikluseeskirja rikkunutele Põhja prefektuuris – 158. Möödunud aastal oli neid 63. Samal ajal on kahanenud rahatrahvide arv ja vähenenud on ka trahvisumma. 

Kui tänavu on Eestis üheksa kuuga määratud 66.848 rahatrahvi ja keskmine trahvisumma oli 99 eurot, siis möödunud aasta samal ajal oli määratud 73.471 trahvi ja keskmine trahv oli 108 eurot, kirjutab Postimees.