Tagasi

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul näitasid liiklusuuringud mullu inimeste liikluskäitumise halvenemist, mis võib olla üks põhjuseid liiklusõnnetustes hukkunute arvu kasvus. "Kõik liiklejad lasid ennast eelmisel aastal lõdvemaks," ütles Parts neljapäeval valitsuse pressikonverentsil 

Parts tõdes, et hukkunute arvu kasvu ei saa kirjutada ainult majanduskasvu ja liikluse tihenemise arvele. 

Liiklusuuringud näitavad, et kui 2010. aastal eiras punast foorituld 4,9 protsenti jalakäijatest, siis mullu kasvas selliste inimeste osakaal 9,3 protsendini. Ülekäigurajal ei andnud 2011. aastal jalakäijale teed keskmiselt 45 protsenti juhtidest, 2010. aastal oli selliste juhtide osakaal 31 protsenti. "Joobes juhtide osakaal oli mullu liikluses 0,9 protsenti, mis on samuti kõrgem kui aasta varem," tõdes Parts. 

Majandusministri sõnul võib positiivsena esile tõsta selle, et eelmisel aastal kasvas turvavarustuse kasutajate arv. Kui 2010. aastal kasutas turvavarustust 93 protsenti sõidukijuhtidest, siis mullu kasvas selliste juhtide osakaal 98 protsendini. 

Valitsus kinnitas neljapäeval täiendatud rahvusliku liiklusohutusprogrammi, mis seab eesmärgiks, et aastatel 2013-2015 ei hukkuks liikluses üle 75 inimese aastas. Seni kehtinud liiklusohutusprogrammis oli eesmärk, et aastal 2015 ei hukkuks liikluses rohkem kui 100 inimest. 

Uus strateegiline eesmärk on vähendada 2015. aastaks liiklussurmade arvu võrreldes aastate 2008–2010 liiklussurmade keskmise arvuga ja saavutada olukord, kus liikluses ei hukkuks kolme aasta keskmisena enam kui 75 inimest aastas ja liiklusõnnetustes vigastatute arv ei ületaks aastate 2013–2015 keskmise väärtustena 1500 inimest aastas. 

Liiklusohutuse rakendusplaani tegevused katavad kõik valdkonnad ja liiklejate rühmad. Peamine tähelepanu koondub suurema liiklusriskiga piirkondadele: ülekäigurajad ning rahustatud liiklusega alad linnades, linnalähialad tervikuna ning maapiirkondades samuti eelkõige ülekäigurajad. Liiklejatest on suurim tähelepanu eelkõige lastel ja eakatel, mootorratta- ja mopeedijuhtidel ning autoga liiklejatel vanuses 28–64 aastat. Samuti on rakenduskavas eraldi välja toodud kõige suurema riskikäitumisega tegevused, milleks on piirkiiruse ületamine, joobes liiklemine, ebaõige pikivahe ning turvavarustuse mittekasutamine. Neile riskigruppidele suunatud tegevused peavad oodatult andma ka kõige suurema efekti. 

Rakendusplaani projektipõhine eelarve on kuni 2015. aastani 9,2 miljonit eurot, mis jaotub mitme ministeeriumi ja ametkonna vahel. 

Mullu juhtus Eestis kokku 1475 inimvigastatutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1875 ja hukkus 101 inimest. 2010. aastal oli Eestis 1349 inimvigastatutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1742 ja hukkus 79 inimest. 2009. aastal juhtus 1501 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1931 ja hukkus 100 inimest. 2008. aastal hukkus Eestis toimunud 1868 liiklusõnnetuses 132 ja sai vigastada 2398 inimest. Viimase poole sajandi kõige traagilisem aasta oli 1991, kui Eestis hukkus liikluses 491 ja sai vigastada 2175 inimest. 

2010. aasta oli esimene ja seni ainus aasta rohkem kui poole sajandi järel, mil liiklusõnnetustes hukkunute arv jäi alla saja. Liikluses hukkunute aastane arv tõusis Eestis üle saja 1947. aastal.