Tagasi

Maanteeameti andmetel pöördus liiklussagedus Eesti riigimaanteedel mullu pärast kolme langusaastat taas tõusule ning kasvas võrreldes 2010. aastaga 0,5 protsenti. Põhimaanteedel kasvas liiklussagedus mullu 2,5 protsenti ja tugimaanteedel 1,3 protsenti. Kõrvalmaanteedel vähenes mullu liiklussagedus 3,5 protsenti. 

Suurima liiklusega teelõik asub jätkuvalt Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel, mille 13.-13,7. kilomeetri vahelisel lõigul mõõtis maanteeamet 2011. aasta keskmiseks liiklussageduseks 29.034 autot ööpäevas. 

Maanteeameti hooldeosakonna peaspetsialisti Tõnu Asandi sõnul kajastuvad muutused Eesti majanduses otseselt ka liiklusloendustulemustes. Kui aastatel 1998-2007 toimus pidev liiklussageduse kasv, mis ulatus põhi- ja tugimaanteedel keskmiselt 6-10 protsendini aastas, siis aastatel 2008-2010 liiklussagedus vähenes. 

Liiklussageduse muutust mõjutavad lisaks üldisele majanduse arengule kütuse hind, maksupoliitika, ühistranspordi areng, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng ning teised põhjused. 

Liiklusloendust on tehtud aastakümneid, loendusest kaasaja mõistes saab rääkida alates 1990. aastatest, mil maanteedele paigaldati esimesed automaatsed loendusseadmed. Liiklusloenduse tulemusi kasutatakse maanteede hooldustasemete määramisel, perspektiivsete trasside kavandamisel ja liiklusohutusmeetmete rakendamisel. 

Maanteeamet uuendas mullu kõigi 88 püsiloenduspunkti sideseadmed, mille tulemusena jõuavad liiklusloendusandmed andmebaasi iga 15 minuti tagant. 

Tänavu suvel on kavas teha need andmed maanteeameti kodulehel kättesaadavaks ka tavakasutajatele.